Tutvustus

Ajalugu ja tutvustus

Jõhvi naisrühm Gevi on Kirde-Eestis Ida-Virumaal eesti rahvatantsuga tegelenud 53 aastat. Sügaval nõukaajal, 1964. aastal, kutsus noor Kohtla-Järve rajoonikomitee kultuuritöötaja Helju Tori kokku grupi naisi, et hakata neile õpetama rahvatantsu. Esialgu ei olnudki rühmal konkreetset nime, vaid tegutseti 25. aastat Kohtla-Järve Rajooni kultuurimaja, Kukruse kultuurimaja ja kultuuripalee „Oktoober“ tantsurühmana.

Kui 1989. aastal arenesid Kohtla-Järve linnal sõprussuhted Saksamaa Norderstedti linnaga ning sealse tantsurühmaga Charming Pioners, siis arvas juhendaja Helju, et ka tema rühmal võiks konkreetne nimi olla. Nimeks valis ta Gevi. See on Jõhvi endine nimi (hiljem Jewe), mille kohta ilmus 1241. a Taani hindamisraamatus esmateade. Jõhvi küla suurus oli tol ajal 20 adramaad ning omanikuks Taani kuningas.

2001. aastal asutati MTÜ Jõhvi Rahvatantsuselts Gevi, et paremini korraldada ja juhtida kollektiivi tegevust. Seltsi põhitegevuseks on Eesti rahvakultuuri arendamine ja säilitamine Ida-Virumaal, tehes seda eelkõige läbi rahvatantsu. Arvestades piirkonna eripära, kus enamuse elanikkonnast moodustavad mitte-eestlased ja eestlasi on kogu rahvaarvust vaid 18%, on suur risk kaotada eesti rahvusele omane identiteet. Seetõttu on seltsitegevuse käigus põliselanikkonna vaimse kultuuripärandi elushoidmine eriliselt oluline kogu tegevuspiirkonnale.

Teenekas ja tunnustatud tantsuõpetaja, Jõhvi valla aukodanik Helju Tori juhtis naisi kindla käega 50. aastat ja pärast lahkumist igavikuteele jätkab tema tööd Marju Aul. Helju oli äärmiselt nõudlik ja karm õpetaja, ta suutis oma tantsurühma treenida kõrgel tasemel kollektiiviks. Alates rühma loomisest on tantsitud kõikidel üldtantsupidudel, saavutatud kõrgeid kohti üle-eestilistel võistutantsimistel ja konkurssidel, esinetud loendamatutel rahvakultuuri üritustel oma kodukohas ja erinevates kohtades üle Eesti. Ida-Virumaad on esindatud mitmesugustel festivalidel ja esinetud toredatel üritustel nii endises Nõukogude Liidus kui ka Saksamaa, Leedu, Läti, Poola, Taani, Soome, Ameerika Ühendriikide ja Kanada erinevates paikades.

Rühma repertuaaris on rahvatantsu kullafondi kuuluvad vanemad ja uuemad Eesti autorite tantsud ning vanad pärimus- ja seltskonnatantsud. Kontserdikavade ettevalmistamisel ja esitamisel tehakse koostööd teiste tantsurühmadega ning rahvamuusikute ja –lauljatega.

Gevis tantsivad naised töötavad erinevatel elualadel – lasteaednikud ja raamatupidajad, kohtuniku- ja juhiabid, vangla-, kaitseliidu- ja politseitöötajad, müügi- ja reisikonsultandid, raamatukogu ning spordikooli juhatajad ning optometrist. Kuigi kõik tantsijad on ikka veel noored, siis kogenuimad tantsijad on Gevis tantsinud juba üle kolmekümne aasta.

Lisaks tantsimisele meeldib Gevi naistele väga suhelda ja omavahel juttu ajada. Pika jutulõnga kerimise kõrval sünnivad igasugused erinevad ideed ja unistused, millest paljud ka füüsilise kuju saavad. Nõnda näiteks valmisid Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul Jõhvi kihelkonna naise rahvarõivakostüümid, mida alates 2018. aastast mitmel pool üle ilma esitlemas käiakse.

lavapildid Helju

Gevi naisrühmad

  • Gevi I ehk põhirühm, tantsijaid 14
  • Gevi II ehk noorem rühm, tantsijaid 8

Treeningud toimuvad Jõhvi seltsimajas (Kooli 2, Jõhvi):

Gevi I – T, N kell 19.00

Gevi II – K kell 18.45

Gevi_ühis_2

Advertisements